Minu õpilepingud on küll veidi liiga konarlikult sõnastatud, kuid ma veel mäletan, mis nende ideede taga oli. Isegi kui väga lihtsalt võtta, siis minu eesmärk oli ju ikkagi laiendada oma silmaringi ja saada targemaks ja vähemalt seda olen ma küll saavutanud. Selle parimaks näitajaks ongi tegelikult minu kõige esimene õpimaastik, mis minu jaoks koosnes kõigest meid ümbritsevast ning sel hetkel oli veel suhteliselt võimatu ette mõelda, kuidas ma peaks suutma ennast paigutada kogu selle arvutiekraanist tahapoole jäävasse internetti. Teise õpimaastikuga suutsin isegi koondada kõik oma mõtted ja teha skeemi peaaegu kõigist uutest võimalustest, mida ma teada sain sellel kursusel. Seega ma võin täiesti kindlalt väita, et minu õpimaastikud on märgatavalt arenenud võrreldes mu esimese katsetusega.
Minu õpilepingute peamiseks miinuseks on nende ühekülgsus ehk siis nende keskendumine konkreetse ülesande lahendamisele, mitte niivõrd enesearengut prognoosides või eeldades mingeid muudatusi. Samas ei suutnud ma rühmategevusmustri fantastilisest ideest loobuda ning kasutasin oma lemmikideed ka esimese kodutöö tegemiseks ning sain ka kõik oma uued keskkonnad omamoodi ära liigitatud esimeses tegevusmustris.
Igatahes said kõik mu suuremad ja väiksemad eesmärgid täidetud – kõik kodutööd on tehtud ja loomulikult olen ka targemaks saanud ning avardanud märgatavalt oma silmaringi. Kusjuures siiani on mul ka väga positiivsed kogemused Tallinna Ülikooli magistriga – eelkõige loovad ja ennastarendavad tööd ning loengud. Ma tunnen, kuidas mu väikesed hallid ajurakud lausa liikuma on hakanud ning erinevad mõtted ja ideed vohavad kogu aeg võidu. Strateegiad tasusid ennast ka loomulikult ära – loengus keskendu õppejõu poolt edasi antavale informatsioonile ning kodus loe ja tee kodutöid. Elu on näidanud, et mitme asja tegemine korraga ei anna tihti soovitud tulemust, seega olen ma rahul antud hetkel saavutatuga. Kuigi töö kõrvalt on mõni kord raske leida vaba aega ja tahtmist, on siiski tegemist oma vaba valiku ja sooviga ning keegi pole öelnud, et elu peaks lihtne olema. Seega olen ma loengutes kuulanud ja üritanud võimalikult palju kaasa mõelda ning lõpuks olen ka leidnud endas jõudu ja agarust, et teha oma kodutööd korralikult lõpuni.
Oluline punkt ka õpilepingutes olid vahendid ehk siis antud kontekstis web 2.0 vahendid, mille üks rohkem esile toodud probleemidest olid tohutud kogused paroole. Samas mina kasutasin kurja juhust ja kirjutasin need kõik üles ja ei üritanudki oma pead vaevata kõikvõimalike erinevate paroolidega. Kuid minu arvates on kõige keerulisem erinevate programmide puhul leida neid õigeid käsklusi, et oleks võimalik kõigiga efektiivselt ja kiiresti töötada. Igal programmil on oma ülesehitus ning nende eripärade tundma õppimine võtab aega ja niisama lihtsalt ei ole võimalik nendga mugavalt töötada. Enne on vajalik mitmeid kordi üritada leida hädavajalikku käsklust, mille taga seisavad kõik ülejäänud sammud.
Hindamine on samas minu jaoks suhteliselt lihtne, ma olen väga palju õppinud antud kursuse käigus ja minu edasiarengu protsess on väga lihtsalt jälgitav. Olen suutnud välja mõelda, kuidas panna oma mõtted nii õpimaastikesse ja tegevusmustritesse. Kuid edaspidi on siiski vähe tõenäoline, et ma iseseisvalt tahaks kirjutada mingeid kommentaare või pidada edasi oma blogi. See – eest olen teistpidi üsna kindel selles, et ma kasutan uusi huvitavaid programme veelgi. Igatahes oli see kursus huvitav ja hariv ning avardas märgatavalt minu silmaringi.
Maire138's Weblog 
